Kuidas hindame kasvusubstraatide keskkonnamõju?
Kasvusubstraatide keskkonnamõju saab täpselt hinnata ainult siis, kui arvestada selle kogu olelusringi, alates tooraine hankimisest kuni transpordi ja kasutamiseni ning käitlemiseni olelusringi lõpus.
Meil on teadmised ja asjatundlikkus, et toetada taimekasvatajaid ressursitõhususe ja saagikuse parandamisel ning nende kasvatustingimustele vastava substraadi valikul.
Suureneb nõudlus väiksema keskkonnamõjuga lahenduste järele. Sellistes riikides nagu Saksamaa, Holland ja Ühendkuningriik on see klientide päringutes selgelt näha. Meie tootearendus- ja innovatsioonimeeskonnad loovad nende turunõuete täitmiseks koostisi, mille toorainete osakaal on suurenenud ja mille ökoloogiline jalajälg on väiksem. Järgmistes etappides koostööd tehes loodame pakkuda kasvusubstraati, mis sobib ettenähtud otstarbeks, vastab turu vajadustele ja on välja töötatud üldtunnustatud keskkonnakriteeriumide alusel.
Arendame kasvusubstraate, tuginedes kasvujõudlusele, keskkonnamõjudele hindamisele ja tooraine kättesaadavusele
Meie kasvusubstraatide toorainete valimisel võetakse arvesse paljusid aspekte. Kõigepealt vaatame tooraine või segu füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi. On oluline, et kasvusubstraadi lahendus pakuks järjepidevat jõudlust ja ohutut kasutust ning madalat lisandite ja haiguste ohtu. Mõne tooraine puhul on vaja töötlemisetappe, samas kui teised on suhteliselt ohutud. Eriti ringluspõhistel toorainetel ja kompostidel on suurem saastumisvõimalus, millega tuleb enne nende taimekasvatajale saatmist tegeleda.
Kui oleme teadlikud taimekasvataja jõudlusvajadustest, hakkame optimeerima oma kasvusubstraadi lahenduste keskkonnamõju. See võib tähendada kasvusubstraadi sarnast toimivust erinevate toorainete puhul (nt universaalse istutusmulla jaoks on palju koostisi) ja mõnikord tähendab see, et toorainete valik, mille keskkonnamõju on asjakohase rakenduse puhul väiksem, põhjustab muutusi taimekasvataja protsessides (nt niisutamisel või väetamisel). Niikaua kui on olemas vastastikune mõistmine koostise muudatuste mõju osas, on võimalik luua väiksema keskkonnamõjuga koostis.
Kuidas me võrdleme erinevate toorainete keskkonnamõjusid, kättesaadavust ja kasvujõudlust?
Põhimõtteliselt kasutame oma toodete ja toorainete hindamiseks erinevaid vahendeid, nt olelusringi hindamisi. Kasvusubstraadi koostise muutmisel on oluline arvestada, kuidas muutused mõjutavad selle kasutamist kasvatamisel. Erinevad materjalid võivad mõjutada nõudlust vee, väetiste ja muude sisendite järele, seega on üldise keskkonnatoime parandamiseks vaja põhjalikku hindamist.
Ja lõpuks mängib olulist rolli ka tooraine kättesaadavus. Mõned toorained on rikkalikult kättesaadavad, samas kui teised on saadaval ainult piiratud kogustes. Eriti nüüd, kui paljud tööstusharud otsivad biopõhiseid tooraineid (nt keemia-, ehitus- ja energiatööstus), oleme teadlikud, et konkurents meie toorainete pärast suureneb.
Sobivaimad kasvusubstraadid on ettenähtud otstarbeks sobivad.
Selleks, et kasvusubstraat toetaks tõhusat ressursikasutust, peab see vastama konkreetse põllukultuuri vajadustele ja kasvutingimustele. Me nimetame seda „ettenähtud otstarbeks sobivuseks“. Kasvuprotsessi ja substraadi optimeerimine võib olla aeganõudev. Kuid sellise kasvusubstraadi kasutamine, kus taim halvasti kasvab, on ressursside, energia ja töö raiskamine.